hommikune õnnetunne

Mul on olnud palju aega olla iseendaga. Olen palju üksi jalutanud, võtnud aega endale ja mitte otsinud liiga palju kontakti. Samas vilksamisi trehvates olen leidnud ka palju väga huvitavaid kaaslasi, kellega tunnen tõepoolest sarnaseid vibratsioone. See on ilus!
Aga see ruum enda ümber,  see on mõnus. Tunnen mingit mõnusat sisemist naeratust. Ma olen tihti nii suures konfliktis iseendaga, et ma alati üritan neid perioode, kus õnnetunne sees on, ülimalt väärtustada. 

Lihtsalt tuli selline tunne, et täna hommikul võiks alustada Portugali blogiga, sest paistab päike ja ma tegelikult olen juba veits kooli hilinenud.
Aga Päike... Peale üüratut vihmauputust. Ning selle vihmase nädala jooksul üritas vihm meeletult meie kööki pääseda, nii, et ma olen sealt poole ookeani jagu vett ära tassinud. Loodus lihtsalt vägisi pressib ligi.

Olgu, väike pilt mu minirõdult ning nüüd lähen kooli. Portugalikeele tund peaks toimuma kohaliku turu peal :)
Ja üritan ka teisi ilusaid pilte, siit teisest maailmast lisada :)

Sandra